Aprilli algusest kuni mai keskpaigani on KredExile esitatud kriisimeetmete raames 132 nõuetele vastavat otselaenu- ning 75 käendustaotlust. Tavapäraste teenustega kokku on esitatud 276 käendus- ja laenutaotlust. Lepinguid on sõlmitud kokku 143 laenusummas 61 miljonit eurot ning lisaks on maksepuhkuseid vormistatud 167 käenduslepingule.
KredExi erakorraliste käenduste ja laenude eesmärk on leevendada ettevõtjate ajutisi, koroonapuhangust tingitud likviidsusraskusi. Erakorralist käendust pakub KredEx koostöös pankadega alates märtsi lõpust ning erakorralise laenu taotlusi võetakse vastu alates 3. aprillist.
„Me peame tagama, et laenud ja laenukäendused jõuaksid ettevõtetele võimalikult kiiresti ja soodsa intressiga,“ ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. „Vaid läbi avatud, efektiivse ja kõigile võrdse protsessi saame parima tulemuse Eesti ettevõtete abistamiseks,“ lisas ta.
Erakorralise otselaenu taotlusi on esitatud 132 kogusummas 260 miljonit eurot. Nende hulgas on kaks taotlust summas 137 miljonit eurot, mida käsitletakse riiklikult oluliste projektidena. Laenulepinguid on seni sõlmitud 22 summas 8,5 miljonit eurot. Otsused on tehtud 57 taotluse osas, millest positiivselt on otsustatud 41 laenusummas 122 mln eurot.
Erakorraliste käenduste osas on KredExile laekunud 75 taotlust taotletava laenu summas 77 miljonit eurot. Lepinguid nendest on sõlmitud 52 laenusummas 33 miljonit eurot ja KredExi käenduse summas 19 miljonit eurot. Lisaks on KredEx sel perioodil vormistanud maksepuhkuseid 167 käenduslepingule.
KredExi tavapäraste teenuste raames on esitatud 73 käendus- ja laenutaotlust taotletava laenu summas 21 miljonit eurot. Lepinguid nendest on sõlmitud 70 laenusummas 20 miljonit eurot ja KredExi käenduse summas 8 miljonit eurot.
KredExi juhatuse esimehe Lehar Küti sõnul on oodata taotluste ja ka välja antud laenude arvu kiiret kasvu. “Suhtleme ettevõtjatega igapäevaselt meetmete tingimuste tutvustamiseks ning prognoosime, et sõlmitud lepingute arv kasvab lähinädalatel hüppeliselt, iseäranis tänu teadlikkuse kasvule nii ettevõtjate kui ka KredExi koostööpartnerite hulgas,“ lausus KredExi juhatuse esimees. „Laenude välja andmine on kestnud ka väga lühikest aega, sest laenulepingute sõlmimisega saime alustada alles mai alguses pärast riigiga rahastamislepingu sõlmimist.“
“KredExi otselaenu puhul paraku ei vasta suur hulk esitatud taotlusi meetme tingimustele ning lükatakse seetõttu tagasi. Enamasti on eitava otsuse põhjuseks see, et ettevõtja raskused ei ole tingitud koroonapuhangust ja raskused ei ole ajutised. Näiteks on ettevõtja probleemid tekkinud juba enne eriolukorda või võlakoormus ei ole ettevõtjale jõukohane,” selgitas Kütt. “Käendus ja laen ei ole tagastamatu toetus, vaid on mõeldud ajutise, koroonakriisist tingitud likviidsusvajaduse leevendamiseks ning eeldab, et ettevõtja on võimeline võetava kohustuse ka tagasi maksma.”
Lisaks nimetab KredExi juht esitatud taotluste puudustena juhud, kus investeerimislaenu taotluse esitavad algfaasis ettevõtted, kelle prognoosid on optimistlikud, omakapitali tase madal ning eelnevad majandustulemused kesised või puuduvad, saades seetõttu ka taotlusele eitava vastuse. Laenuandjana peab KredEx veenduma, et ettevõtja on võimeline võetavat kohustust teenindama oma põhitegevuse rahavoost..
“Kindlasti tasub enne taotluse esitamist üle vaadata kõik meetme tingimused, vajadusel lugeda korduma kippuvaid küsimusi, käenduse kasutamiseks rääkida esmalt läbi oma panga esindajaga ning vajadusel pöörduda meetmeid puudutavate küsimuste osas KredExi poole,” märkis Lehar Kütt. “Üldisemalt annavad ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete osas infot ka maakondlikud arenduskeskused.”
Taotlejaid abistav info on kättesaadav KredExi kodulehelt kredex.ee/koroona
