Regionaalminister Madis Kallase allkirjastatud teadmussiirdetoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord aastateks 2023–2029 võimaldab toetada teadusasutusi ligemale 8,6 miljoni euroga, et need panustaksid koostöös ettevõtjatega Eesti kalanduse arengusse. Taotlusi saab hakata esitama alates septembrist.
Toetuse põhieesmärk on edendada koostööd kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja mittetulundusühingute ning teadus- ja arendusasutuste vahel.
„Piltlikult öeldes ülikool analüüsib praegust olukorda ja pakub uusi lahendusi, et tõsta kalanduses saagikust, olla keskkonnasäästlikum ja tagada uute põlvede järelkasv. Loodame, et koostööst tekib palju häid ideid, mille tulemust näeme nii heades majandustulemustes, keskkonnajalajälje vähenemises kui ka kalanduse tõusvas maines,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.
Toetuse eelarve on 8 657 000 eurot. Sellest 3 121 000 eurot on ette nähtud kalapüügi teadmussiirdetoetuseks, 1 415 000 eurot vesiviljeluse teadmussiirdetoetuseks ja 4 121 000 eurot vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetuseks.
„Lisaks on toetuse saajatel kohustus nii andmete kogumiseks kui ka analüüsiks, aga ka näiteks teavituskampaaniate korraldamiseks. Üks toetuse saamise tingimusi on ka tihe koostöö ettevõtjate ja kalanduse kohalike tegevusrühmadega,“ ütles kalamajanduse osakonna peaspetsialist Annika Teino.
Teadmussiirdetoetuse taotlusi on plaanis hakata vastu võtma septembris. Taotlusi saab esitada läbi e-PRIA. Kõigi kolme toetuse saamiseks peab esitama kolm eraldi taotlust.
Perioodi 2021–2027 teadmussiirdetoetuse meedet võib lugeda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antud teadlaste ja kalurite koostöötoetuse ning teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse jätkumeetmeks.
