Gady Künnapuu ja Triin Kommeri tööks on juhtida üleeuroopalisest LIFE programmist teadlikkuse suurendamise projekti. Seda teevad nad erinevatest asutustest – Gady töötab projektijuhina KIKis ja Triin Keskkonnaministeeriumis. Nüüd, kui teadlikkuse projekti avanemisest on möödas kaks aastat, on paslik teha väike kokkuvõte ning uurida, kuidas Eestis LIFE programmil läheb, millised on taotlejate mured ja rõõmud ning mis lähiajal plaanis on. Täpsemalt uuris LIFE elu-olu kohta KIKi kommunikatsioonjuht Kati Raudsaar.
- Mis on LIFE programm ja miks üks Eesti organisatsioon peaks sellele mõtlema?
LIFE programm on suurepärane võimalus saada toetust suurematele ja tõhusamatele tegevustele, milleks sageli Eestis vahendeid napib. See on sobiv fond, kust toetust küsida, kui otsitakse võimendust just looduse või keskkonnaga seotud innovaatilistele ideedele. Toetusi on võimalik taotleda looduse ja bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse ja elukvaliteedi, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning puhtale energiale ülemineku valdkondades.
Möödunud aasta programmi kogueelarve oli 580 miljonit eurot. LIFE programmi on oodatud toetust taotlema Euroopa Liidus registreeritud MTÜ-d, äriühingud, ülikoolid ja avalik-õiguslikud asutused. Toetusmäär on lausa 60 kuni 95%.
Kuigi LIFE projekt peab olema kasulik kogu Euroopale ning loodetavasti ka hiljem järgi tehtav, ei tähenda see seda, et toetuse saaja peaks infot teistega piiramatult jagama, vastupidi – LIFE kustub taotlejaid üles oma lahendusi patenteerima ja see on ka programmist toetatav. Arvestades keskkonna, kliima ja puhtale energiale ülemineku olulise kasvu lähitulevikus, on projektiga võimalik saavutada teerajajana konkurentsieelis.
Tasub meeles pidada, et projekti kirjutamine pole tegelikult nii keeruline, kui esmapilgul tundub. LIFE-s on omajagu paindlikkust ning vajadusel saab teha muudatusi. Kui esimesel korral raha saada ei õnnestunud, tasub uuesti proovida. Täiendades projekti, võib see järgmisel aastal olla juba palju edukam.
- Milline on LIFE programmi eelis teiste Euroopa Liidu otsetoetuste ja siseriiklike toetuste ees?
Kuigi LIFE programmis kandideerivad taotlused kõikide liikmesriikide projektidega, on sellel siiski mitmed eelised.
LIFE on väga paindlik – oluline on eesmärk ja tulemuse saavutamine. Tegevusi saab projekti käigus jooksvalt ümber mängida vastavalt vajadusele. Euroopa Komisjonis ollakse vastutulelikud muudatustele.
LIFE projekti toetuse osakaal on tunduvalt suurem kui siseriiklikel. Eelmisel aastal lisandus puhtale energiale ülemineku valdkond, kust toetust saab lausa 95% oma tegevuste katteks.
Toetust jagatavate teemade ring on lai.
Projekti ajaline kestvus on pikk ja tegevusi saab ellu viia kaua. Hetkel võivad need kesta isegi kuni 10 aastat.
LIFE toetuste taotlemine on mahukam kui siseriiklike puhul, kuid rakendamisel on vastupidi – LIFE toetust annab Euuropa Komisjon otse, seega ka vähem kontrolle ja bürokraatiat.
LIFE projekt saab oma eesmärkide saavutamiseks anda ühekordseid väiketoetuseid tagastamatu abina kolmandatele osapooltele.
- Kas on juba olemas infot 2022. aasta taotlusvoorude kohta? Mida peaks organisatsioon, kes mõtleb sel aastal LIFE programmi taotluse esitamise peale, juba täna tegema?
Hetkel on LIFE kodulehel üleval info, et 2022. aasta taotlusvoor avaneb 17. mail. Täpsemate tingimuste osas veel infot ei ole, kuid kõigi eelduste kohaselt avaneb voor samadel tingimustel, mis eelmiselgi aastal. Kindlasti korraldab Euroopa Komisjon selle kuupäeva lähiümbruses veebipõhised infopäevad. Seda teeme ka meie eesti keeles mai lõpus või juuni alguses.
Kui on kindel plaan taotlus esitada, siis tegutseda tuleks kohe. Esmalt tuleks läbi mõelda oma idee. Seejärel teha esialgne hinnang, kas idee sobitub LIFE programmi – selleks on abiks digivoldik. Soovitame läbi lugeda ka taotlemise juhise. Kui nende põhjal tundub, et idee võiks sobida, siis tuleks ühendust võtta vastava valdkonna LIFE kontaktisikuga, kes on valmis nõu andma. Seejärel tuleks hakata leidma partnerid, panna paika, mis on kellegi ülesanne, ning kirjutamisega pihta hakata.
Paraku jääb taotlemine tihti omafinantseeringu taha. Alates sellest aastast korraldab KIK üleeuroopaliste programmide projektidele eraldi kaasrahastamise voorud, kust on võimalik taotleda tuge omafinantseeringu katteks. See programm arvestab kõigi kaheksa – atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse, merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse – keskkonnaprogrammi eesmärke. Kaasrahastamise programmi 2022. aasta eelarve on 400 000 eurot ning ühe projekti toetuse maksimaalne suurus on 50% programmi aastaeelarvest. Taotleja koostab taotluse E-toetuste keskkonnas, kuhu peab lisama ka LIFE programmi taotluse.
2022 aastal on kaasrahastamise programmi võimalik taotlusi esitada kahes voorus: 14.02 -31.03.2022 ja 29.08 -30.09.2022.
- Millised on peamised takistused, mis Eesti organisatsioonidel tekivad LIFE programmi taotluste esitamisel?
Kuigi huvilisi on palju, siis lõplike taotlusteni jõuab paraku vähem. Suur osa huvilisi keskendub oma koduümbruse paremaks muutmisele, aga selleks, et see teema LIFE-ga haakuks, tuleb natuke suuremalt mõelda – kaasata partnereid nii kodu- kui ka välismaalt, ellu viia tegevusi suuremas piirkonnas ja tagada, et projekti tulemuste mõju on laialdane. Probleem, millega tegeletakse, peab olema Euroopa tasemel, mitte ainult Eestile omane.
Taotlejaid hirmutab ka euroopaüleste fondide projektide mahukus. Samuti pikk ettevalmistusaeg, mille tegevusi ei rahastata. Seetõttu soovitame esmalt proovida mõnes LIFE projektis partneri rolli, et saada LIFE projekti kogemust. Seejärel on kindlasti julgem ise taotlema hakata.
Taotluse koostamisel jäädakse tihti hätta hetkeolukorra kirjeldamisega, sest puuduvad võrreldavad algandmed. Taotluses tuleb põhjalikult tõestada hetkeolukorda. Eelmisel aastal valmis LIFE taotlustele antud tagasiside analüüs, mis annab põhjaliku ülevaate enimlevinud vigadest taotlustes ja nende vältimise võimalustest. Tihti seisnebki tagasilükatud taotluste puhul „saatan detailides“, seega ongi oluline just läbimõeldus ja põhjalikkus.
Paraku pole meil Eestis ka väga palju professionaalseid taotluste kirjutajaid ja eksperte, kes seda teenust pakuks. LIFE-st taotlemisel on vaja piisavalt pädevust ja ekspertsust vastaval teemal, mida alati aja või oskuste puudumisel ei leia.
- Mida KIK ja Keskkonnaministeerium on teinud, et julgustada Eestist rohkem LIFE programmi taotlusi esitama?
Kõik saab alguse teadlikkusest, et eestlased oleksid üldse kursis LIFE programmi olemasolust ja võimalustest. Seetõttu saab veebruaris juba kaks aastat, kui alustasime AwaRaEst LIFE2 projektiga. Soovime muuta LIFE programmi nähtavamaks, suurendada taotlejate teadlikkust projekti võimalustest, parandada projektitaotluste kvaliteeti ning leida sobivaid partnereid.
Selleks korraldame:
infopäevi tutvustamaks LIFE programmi võimalusi, andmaks infot kaasfinantseerimisvõimalustest, aitamaks leida projektipartnereid ning jagamaks toetuse saajate kogemusi.
praktilisi õppeseminare eksperdi juhendamisel õpetamaks LIFE projektitaotlusi koostama ja projekte juhtima.
õppereise projektikogemuste vahetamiseks nii Eestis kui ka välisriikides.
Lisaks osaleme keskkonna- ja kliimavaldkonna üritustel, kus jagame huvilistele infot. Püüame avalikkuseni jõuda erinevate kommunikatsioonitegevuste kaudu (artiklid, pressiteated, infokirjad, sotsiaalmeedia). Samuti on olemas eestikeelne LIFE koduleht. Programmist annab hea ülevaate digivoldik. Rohegeeniuses ilmuvad kord kuus LIFE-teemalised lood, kust saab lugeda, mida erinevates valdkondades on programmi abiga nii Eestis kui ka välismaal tehtud.
Kui on soov saada nõu ja soovitusi oma projektiidee osas, siis töötavad Keskkonnaministeeriumis abivalmid LIFE kontaktisikud, kelle poole võib alati oma idee testimiseks pöörduda.
6. Mis on muutunud pärast AwaRaEst LIFE2 projekti tööle hakkamist?
Saame öelda, et huvi LIFE programmi osas on viimastel aastatel kasvanud. Seda näitab päringute ja infopäevadelt osavõtjate arv. Natuke tuleb veel teha selgitustööd, et LIFE programm eeldab laiahaardelisemaid projekte kui näiteks külaplatsi korrastamine, päikesepaneelide paigaldamine või elektriauto soetamine. Või, et LIFE ei toeta standardsete juba turul toimivate lahenduste kasutuselevõttu.
Kuigi Eestist esitatud projektide arv pole viimastel aastatel oluliselt tõusnud, siis projekte, kus Eesti osaleb partnerina, on tunduvalt rohkem. Näiteks 2021 vooru esitati kokku 47 projekti, kus Eesti on partneri rollis. Nagu eelnevalt ütlesime, siis üheks soovituseks ongi alguses katsetada LIFE programmi partnerina, et saada kogemus. LIFE-s ongi oluline, et ei oleks ühel teemal palju väikseid projekte, vaid üks suurem, millel on kandev väärtus kõikidele partnerriikidele.
Kindlasti on projekti abiga programmi koordineerimine, projektiideede nõustamine ning kontaktisikute võrgustiku töö mõtestatum. Projektitegevuse käigus oleme saanud palju positiivset tagasisidet, ettepanekuid ning soovitusi, mida tulevikus arvesse võtta. See ongi oluline, et need mõtted kuhugi keskselt koonduks ning selle tagasiside pealt saab juba uusi tegevusi planeerida.
7. Kuidas seni Eestil LIFE programmis läinud on? Kas saab esile tuua mõningaid silmapaistvamaid näiteid, mis Eestis LIFE toel tehtud on?
Võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega on Eestist taotluste esitamise protsent ja edukuse määr veel madal. Kuid õnneks on taotluste esitamise arv siiski aastatega pisut tõusnud. Nii mitmeski projektis on Eesti ka partner, nt 2021 vooru esitati kokku 47 projekti, kus Eesti on partneri rollis.
Aastate jooksul on LIFE programmi abil Eesti looduse ja keskkonna heaks palju ära tehtud.
- Naturally EST LIFE on kahel kevadel (2019-2020) korraldanud nurmenukkude kaardistamise kampaania, mille kestel laekus andmeid enam kui 200 000 nurmenuku õie kohta ligikaudu 1700 nurmenukupopulatsioonist. Kampaania jõudis ka teistesse Euroopa riikidesse. Lisaks alustasid nad 2021 uue teadusalgatusega „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!”, mille käigus kaardistati meie metsasamblikke. Osalejate panus aitas saada ülevaate, millised samblikud on meie metsamaadel levinud ja anda soovitusi samblike liigirikkuse säilitamiseks tulevikus.
- Ida- ja Lääne-Virumaal on käimas Virumaa veed puhtaks (LIFE IP CleanEST) projekt, mille abil on käsil veekogude seisundi parandamine. Muu hulgas puhastatakse jääkreostusest Purtse lisajõgi Erra ja taasasustatakse Purtse jõkke 100 000 lõhelist.
- LIFE Mires Estonia erinevad projektitegevused – nii õpperadade loomine, talgud kui nahkhiirte näituse korraldamine ja palju muud.
- Loodusrikas Eesti (LIFE-IP ForEst&FarmLand) projekt kaitseb ja taastab vahemikus 2020-2029 koos teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega Eesti maastikke, liike ja ökosüsteeme ning ajakohastab looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi. Projekti eesmärk on metsade ja põllumajandusmaastike elurikkuse kaitse. Selleks tehakse metsade taastamistöid ja uuritakse, kuidas saaks põllumajandust teha nii, et selleks võidaksid nii liigid kui põllumajandustootjad.
Mitmeid Eesti projekte on pälvinud tähelepanuväärne edu ja tunnustus ka väljastpoolt.
- 2010. aastal tunnustati parima projekti tiitliga Eesti Ornitoloogiaühingu projekti EAGLELIFE, mille eesmärgiks oli parandada must-toonekure, väike-konnakotka ja suur-konnakotka looduskaitselist seisundit ning tagada nende püsimajäämine Eestis.
- 2013. aastal pärjati parimatest parima tiitliga Eesti Loodushoiu Keskuse projekti HAPPYFISH, mille raames taastati väärtuslikke elupaiku ja kudealasid ning taas asustati Euroopas ohustatud kalaliiki tõugjast.
Foto: LIFE koduleht
- Palju tähelepanu on saanud Keskkonnaameti projekt URBANCOWS ehk Linnalehmad, mille eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidud, rannikulõukad ja paljude kaitsealuste liikide elupaigad.
- Keskkonnaameti projekt LIFE to Alvars valiti 2018 aastal Natura 2000 Awardi sotsiaalmajandusliku mõju kategooria võitjaks.
