Riigikogu maaelukomisjon arutas esmaspäevasel, 11. jaanuari istungil Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kriisimeetmete elluviimist ning rõhutas jätkuvalt, et MESist raha taotlemine peab olema selge ja raha kasutamine läbipaistev.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm osutas, et kevadel lisaeelarvega eraldatud raha eesmärk oli toetada maaettevõtteid koroonaviiruse põhjustatud kriisis ja panustada likviidsusprobleemi lahendamisse. „Tegu on maksumaksja rahaga ning sellega tuleb ümber käia ausalt ja läbipaistvalt,“ toonitas Tamm. Ta lisas, et MESi kaudu laenatava raha eesmärk peab olema anda väärtust juurde just maaelule ning sealjuures tuleb jälgida, et ettevõtetel oleks võrdsed võimalused laenu saada.
Komisjoni aseesimees Urmas Kruuse toonitas, et kriisilaenu taotlejad pidanuks olema võrdses seisus, kuid ei olnud seda, kuna laenu said seda esimeste seas taotlenud. „Kuivõrd pole teada, kaua kriis kestab, siis tulnuks eraldatud raha jagada etappidesse. MESist laenu taotlemine peaks olema avalikkusele selge ja laenu soovijatel peaks olema võrdne võimalus konkureerida. Kui seda võimalust pole, siis on tegu ebaausa konkurentsiga,“ lausus Kruuse.
Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et Maaelu Edendamise Sihtasutus püüab olla taotluste vastuvõtmisel paindlik ja taotlejasõbralik.
MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg märkis, et kevadel polnud teada, kui sügavaks kriis osutub ja milline tõrge majanduses täpsemalt tekib ehk mida oleks olukorra leevendamiseks kõige mõistlikum teha. Tema sõnul aitas ettevõtjaid enim, et raha oli võimalik laenata ka investeerimiseks. MESile eraldatud 200 miljonist oli Rosenbergi sõnul möödunud aasta lõpuks läbi laenude, käenduste ja kapitalirendi kasu saanud 469 projekti, kasutamata on veel ligi 70 miljonit eurot. Ta lausus ka, et Riigikontroll teeb MESi kohta auditit ning sihtasutus loodab Riigikontrolli tähelepanekutele tuginedes süsteemi parandada.
Riigikogu valdkondlikud komisjonid on teemat arutanud mitmel istungil.
