Riigihalduse minister Riina Solman kinnitas „Suuremate linnapiirkondade arendamise“ tingimuste määruse eelnõu, millega aidatakse kaasa linnapiirkondade elukeskkonna paremaks muutmisele. Sh vähendamaks linnades jalajälge keskkonnale ning aidates kaasa sealse taristu ja teenuste arendamisele, mille järele on suuremast elanike arvust tingitult ka kõrgendatud nõudlus.
„Regionaalarengu puhul on oluline vaadata Eesti terviklikku arengut – nii nagu peab olema hea elada Eesti äärealades, peab ka linnalise piirkonna elukeskkond saama paremini planeerituks. Kuigi äärealadega võrreldes läheb suurematel linnadel kenasti, on neilgi väljakutsed, mille lahendamiseks omadest ressurssidest ei piisa ning kus nad vajavad seetõttu lisatuge,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. „Ühest küljest on linnapiirkondade suurem elanike arv muidugi sealsetele omavalitsustele väga tulutoov. Teisalt on neil seetõttu suurem nõudlus taristu, elukeskkonna ning teenuste arendamiseks, mis mõjutab nende finantsvõimekust investeeringute tegemisel. Seetõttu lähme maapiirkondade kõrval ka suuremate linnade elukeskkonna parandamisele appi, toetades neid piirkonna arengustrateegiatega kokkuminevate projektide elluviimisel,“ lisas minister.
Välisvahenditest toetuste kasutamisel annab oma raamistiku ette ka Euroopa Liit. „Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuste kasutamisel on meil kohustus suunata vähemalt 8% linnapiirkondade jätkusuutlikuks arenguks. „Seda kohustust ongi Eesti täitnud, suunates seejuures suurema osa rahast säästva transpordi arendamiseks, et vähendada suuremate linnade jalajälge ning tagada mugavad ja kaasaegsed transpordiühendused nii suuremate linnade elanikele kui kõigile külalistele,“ selgitas riigihalduse minister.
Määruses loetakse linnapiirkondadeks Tallinna, Tartu ja Pärnu linna ja nende ümber paiknevate omavalitsuste tiheasustusega piirkondi ning Ida-Virumaal Narva, Jõhvi ja Sillamäe linnasid ja Kohtla-Järvel Ahtme ja Järve linnaosasid.
Linnaarengu toetusteks on kavandatud 35,5 miljonit eurot, millest 23,5 miljonit suunatakse Ida-Virumaa linnapiirkondadesse elukeskkonna kvaliteetsemaks ja atraktiivsemaks muutmisele. Ida-Viru linnapiirkondade vahendid eraldatakse Narva linna (10,1 mln), Sillamäe linna (4,7 mln) ning Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna (8,7 mln) projektide elluviimiseks.
„Ida-Virumaal on võrreldes teiste linnadega keerulisemad väljakutsed piirkonna arendamisel ja atraktiivsuse tõstmisel, mistõttu oleme neile arvestanud ka suurema toetuste eelarve,“ selgitas Solman. „Ida-Virumaal saab lisaks avaliku linnaruumi ning vaba aja veetmise taristu kaasajastamisele toetada ka üürimajade ehitamist.“
Ülejäänud 12 miljonit eurot jagunevad Tallinna linnapiirkonna (5 mln), Tartu linnapiirkonna (2,45 mln), Pärnu linnapiirkonna (2,1 mln) ja Ida-Viru linnapiirkondade (2,45 mln) vahel. Toetatakse uuenduslike digi- ja rohelahenduste loomist, näiteks digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate liikuvuslahenduste kasutusse võtmist või elurikkuse suurendamist linnaaladel.
Projektiettepanekuid linnapiirkonna arengusse panustamiseks saavas esitada kohaliku omavalitsuse üksused, mittetulundusühendused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud või ettevõtjad. Esitada võib mitme osapoole või mitut eri valdkonda hõlmavaid koostööprojekte.
Taotlusvoorud linnapiirkondade tegevuskavadesse projektiideede esitamiseks avatakse kokkuleppel linnapiirkondadega alates märts 2023. Projektiettepanekuid tegevuskavasse saab esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse süsteemi.
Riigi Tugiteenuste Keskus ja linnapiirkonna esindaja teavitavad avalikult linnapiirkonna tegevuskava koostamise alustamisest ja linnapiirkonna tegevuskavasse ettepanekute esitamise tähtajast ning info avaldatakse rakendusüksuse ja linnapiirkonna tegevuskava koostaja veebilehtedel.
Toetusskeemi rahastatakse 2021-2027 toetusperioodi Euroopa Regionaalarengu Fondi eelarvest.
Määruse kohta lisainfo on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt.
