Töötukassa värske uuring näitab, et paljudes ametites on töötajaid keeruline leida, samas kui mõnes valdkonnas on tööotsijaid rohkem kui töökohti. Enamik töökohti on siiski endiselt tasakaalus – tööjõupuudust ega -ülejääki ei ole.
Suur puudus õpetajatest ja arstidest
Suurim puudus on jätkuvalt hariduse ja tervishoiu valdkonnas. Eriti raske on leida eripedagooge, matemaatika- ja füüsikaõpetajaid, samuti arste, psühholooge, logopeede ja hooldustöötajaid. Hooldajate töö on füüsiliselt raske ja palk väike, mistõttu ei soovi paljud seda ametit pidada.
Tehnikuid ja insenere napib
Tööturul tuntakse suurt puudust ka inseneridest, tehnikutest ja mehaanikutest. Nende ametite puhul on murekohaks see, et järelkasvu tuleb aeglaselt ning töötingimused – näiteks vahetustega töö – ei sobi kõigile.
Lihtsamate tööde tegijaid on rohkem kui vaja
See-eest on töötajaid liiga palju lihtsamate kontoritööde puhul, nagu sekretärid, andmesisestajad ja raamatupidamise abid. Samuti on turul rohkem reklaami- ja turundusinimesi, kujundajaid ja multimeediakunstnikke, kui töökohti nende jaoks.
Ehitussektoris eelistatakse oskustöölisi
Ehituses on vähenenud lihttööde vajadus – otsitakse pigem oskuslike ja kogenud töömehi.
Töö muutub – vanad ametid kaovad, uued tekivad
Tehnoloogia arenedes on tekkinud ka uusi töökohti, mida varem polnud, näiteks tehisintellekti spetsialistid. See näitab, et tööturg muutub kiiresti ning tööandjad vajavad järjest rohkem tehnoloogiaga toimetulevaid inimesi.
Mida see tööturul tähendab?
Kui oled valimas eriala või kaalud ümberõpet, tasub vaadata tulevikku – spetsialistidest nagu õpetajad, arstid ja tehnikud on endiselt puudus ning kindel töökoht on garanteeritud. Hea uudis on, et sel aastal kandideeris õpetajaks ja arstiks rohkem inimesi kui varem.
Eestis on puudus eelkõige spetsialistidest – eriti hariduses, tervishoius ja inseneerias. Lihtsamate kontoritööde ja loomealade töötajaid on seevastu rohkem kui vaja. Tööturg muutub, ja tasub mõelda sellele, millised oskused ja teadmised annavad kindlama töökoha tulevikus.
