Alates 13. juulist 2026 jõustuvad Eestis töölepingu seaduse muudatused, mis muudavad töölevärbamise senisest läbipaistvamaks ning annavad tööotsijatele rohkem infot juba enne esimest töövestlust.
Muudatuste eesmärk on muuta palgaläbirääkimised õiglasemaks, vähendada põhjendamatuid palgaerinevusi ning aidata nii tööandjatel kui ka kandidaatidel teha teadlikumaid otsuseid.
Mis muutub?
1. Palgavahemik tuleb avaldada enne töövestlust
Edaspidi peab tööandja andma töölesoovijale kirjalikult eeldatava töötasu või palgavahemiku hiljemalt enne esimest töövestlust.
Selleks võib kasutada näiteks:
- töökuulutust;
- e-kirja;
- SMS-i;
- muud kirjalikult taasesitatavat vormi.
Kui palgainfot töökuulutuses ei avaldata, tuleb see edastada vähemalt neile kandidaatidele, kes kutsutakse vestlusele.
Palgavahemik peab olema realistlik ning lähtuma konkreetse ametikoha põhitöötasust.
2. Varasema palga küsimine on keelatud
Seadus täpsustab nüüd selgesõnaliselt, et tööandja ei või värbamisprotsessis küsida kandidaadi varasema ega praeguse töötasu kohta.
Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus inimese varasem palk mõjutab põhjendamatult tema tulevast töötasu.
Edaspidi peab tööandja hindama kandidaati tema oskuste, kogemuste ja ametikoha väärtuse põhjal, mitte varasema palganumbri järgi.
3. Töötajal on õigus oma palgast rääkida
Tööandja ei või keelata ega takistada töötajat avaldamast oma töötasu.
See tähendab, et keelatud on nii töölepingutesse kirjutatud palga avaldamise keelud kui ka muud tööandja kehtestatud piirangud, mis takistavad töötajatel oma töötasu üle arutlemast.
4. Võrdväärse töö eest peab olema võrdne tasu
Töölepingu seaduses sätestatakse senisest selgemalt põhimõte, et:
naistele ja meestele tuleb sama või võrdväärse töö eest maksta võrdset tasu.
Erinev töötasu on lubatud ainult juhul, kui selleks on olemas objektiivsed ja sooneutraalsed põhjused.
Kuigi sama põhimõte sisaldub Eesti õiguses juba alates 2004. aastast, rõhutatakse seda nüüd selgesõnaliselt ka töölepingu seaduses.
Mida see tähendab tööandjale?
Enamik tööandjaid ei pea tegema suuri ümberkorraldusi, kuid värbamisprotsess tasub üle vaadata.
Praktiliselt tähendab see näiteks järgmist:
- lisada töökuulutustele palgavahemik või valmistada see ette kandidaatidele enne töövestlust;
- eemaldada värbamisvormidest küsimused varasema töötasu kohta;
- vaadata üle värbamisjuhendid ja intervjuuküsimused;
- kontrollida, et töölepingud ei sisaldaks palga avaldamist keelavaid tingimusi;
- hinnata, kas organisatsiooni tasustamispõhimõtted on põhjendatud ja läbipaistvad.
Palgapeegel aitab palgasüsteemi hinnata
Riik pakub tööandjatele vabatahtlikuks kasutamiseks ka Palgapeegli tööriista, mis võimaldab hinnata organisatsiooni võimalikku soolist palgalõhet ning analüüsida palgasüsteemi õiglust.
Lisaks pakutakse 2026. aastal tasuta koolitusi tööde väärtuse hindamise ja töötasustruktuuride kujundamise kohta projekti PALK raames.
Kokkuvõte
- juulil 2026 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused annavad tööotsijatele rohkem infot juba enne esimest töövestlust ning muudavad värbamisprotsessi läbipaistvamaks.
Olulisemad muudatused on:
- tööandja peab enne töövestlust avaldama töötasu või palgavahemiku;
- kandidaadilt ei tohi küsida tema varasemat töötasu;
- töötajat ei tohi takistada oma palgast rääkimast;
- tööandja peab tagama sama või võrdväärse töö eest võrdse tasu.
Kuigi suuremate tööandjate palgalõhe aruandluse kohustus Eestis veel ei jõustu, on tegemist esimese olulise sammuga Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse nõuete rakendamisel.
