Elektriautode laadijaid tootev Vool on üks neljast Eesti ettevõttest, kes on saanud Euroopa Liidu innovatsioonitoetuse (EIC Accelerator) abil hoo sisse. Ehkki rahastuse saamiseks tuli läbida mitu vooru, võimaldas toetus ettevõttel palju kiiremini arendusega edasi liikuda, riske maandada ning kasvada.
Vool teeb unikaalseid elektriautode laadimislahendusi, mis suudavad võrku kuus korda efektiivsemalt kasutada. Ettevõtte sai alguse 2018. aastal, kuid on just viimase pooleteist aastaga hoo sisse saanud ning selle ajaga on viieliikmeline meeskond kasvanud 28-liikmeliseks.
„Nägime, kui ebaefektiivselt on tänane jaotusvõrk kasutatud ja mõtlesime, et siin peab olema mingi parem lahendus,“ kirjeldas ettevõtte Vool kaasasutaja Juhan Härm. 2021. aasta alguses esitas ettevõte taotluse Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendi (EIC Accelerator) programmis osalemiseks.
„Kui sa lähed ükskõik mis valdkonnas tegema asja, mida tehakse ka mujal ja mis on võib-olla natukene parem, siis sellega pole edu loota. Ideel peab olema selge mõju ja meie puhul oli see lihtne – kuus korda rohkem laaditud autosid sama võrguühendusega. Arvan, et siin ongi edu võti,“ sõnas Härm.
Elektriautode laadijate tootja sõnul peab arvestama, et ettevõtluskiirendis osalemine on ajamahukas – kolme vooru läbimine ja positiivse vastuse saamine võttis näiteks Voolul aega üheksa kuud. „Pikema taotluse täitmine nõuab aega. Kasutasime konsultantide abi, kelleta poleks jõudnud positiivse lõpptulemuseni,“ meenutas Härm.
Abi kaasamise olulisus
Ka lõppvooru ehk intervjuu puhul on Härmi sõnul väga oluline just ettevalmistus. „Kirjutasime tekstid valmis ning harjutasime küsimustele vastamist. Olime väga hästi ette valmistatud,“ sõnas Härm.
Taotluse kirjutamise eel olid ettevõttel olemas esimesed laadijad, mida kasutati ning mis toimisid. Kogu raha oli tulnud omafinantseeringust. Et toote masstootmiseni jõuda, vajas ettevõte tuge ning võistles oma ideedega teiste suuremate ja edasijõudnud ettevõtetega.
Üle 40 protsendi Euroopa Liidu innovatsioonitoetust saanud ettevõtetest on tegutsenud kuus kuni kümme aastat ning lõviosa puhul on tegu mikro- ja väikeste ettevõtetega. Rohkem kui kaks kolmandikku toetuse saajatest on oma toote arendanud tehnoloogia valmidusastmeni 6 ehk astmeni, kus tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest ning tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega. Arvestades, et maksimaalne tehnoloogia valmidusaste on 9, tähendab see, et toetuse saajad on taotlusi esitades juba märkimisväärselt tootearendusse panustanud.
„Meie jaoks tuli ettevõtluskiirendi väga õigel ajal. See võimaldas meil kiiremini oma arendustega edasi minna, võttis väga palju riske meie jaoks maha ning võimaldas esimene samm turgudel ära teha,” sõnas Härm. Samuti julgustas ta toetusele kandideerijaid nõu küsima teistelt ettevõtetelt, kes on programmist toetust saanud. „Võib ka minuga ühendust võtta – suhtlesin protsessi käigus isegi mitme ettevõttega, kellest oli meile väga palju abi,“ meenutas Härm.
Täna on ettevõtte klientideks näiteks Hansabuss ja Elmo Rent ning liigutakse tasapisi ka Eestist välja, Rootsi ja Taani turgudele. Vool müüb ja paigaldab oma laadijaid nii era- kui ka äriklientidele ning hiljuti kaasati ka esimesed erainvestorid. „Oleksime võinud ju ka ilma ettevõtluskiirendita raha kaasata, aga teisest positsioonist ja andes ära suure tüki ettevõttest. Tänu kiirendile oleme saanud toote seeriatootmiseks valmis ja täna toimub raha tõstmine on hoopis teistel, meie jaoks parematel tingimustel,“ sõnas Härm.
Euroopa Komisjoni statistika kohaselt on innovatsioonitoetust saanud ettevõtetel õnnestunud turgudelt täiendavalt kaasata kümme miljardit eurot. Kolme aasta jooksul on programmist välja kasvanud 12 ükssarvikut ehk ettevõtet, mille väärtus ületab miljard dollarit. Ettevõtluskiirendis osalejad on toetuse saamise järel loonud 6800 uut töökohta.
Kümne miljardi euro suurune eelarve
Euroopa Liidu innovatsioonitoetuse ehk Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendi (EIC Accelerator) eelarve käimasolevas raamprogrammis aastani 2027 on kokku ca 10 miljardit eurot ning seeläbi on tegemist suurima varajase faasi süvatehnoloogiainvestoriga Euroopas. Ainulaadne kombinatsioon avaliku sektori toetusest ja pikaajalisest omakapitaliinvesteeringust Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi kaudu annab suure toe läbimurdelise innovatsiooni turuvalmis arendamiseks ja selle turule toomiseks.
„Programmi eesmärk on toetada süvatehnoloogia idufirmade kasvu ning läbimurdelist innovatsiooni, mis nõuavad pikaajalist või kannatlikku kapitali,“ sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse rahvusvahelise rahastuse ekspert Anna-Liisa Laarits. Läbimurdeline innovatsioon tähendab ettevõtmist, millel on suur ühiskondlik ja sotsiaalne mõju ning mis on kõrge (tehnoloogilise) riskiga. „Ja mida erakapital seetõttu tingimata ei ole valmis kohe toetama,“ täpsustas Laarits.
Programmi teeb eriliseks võimalus ettevõtetel kaasata kuni 15 miljoni euro suurune omakapitaliinvesteering Euroopa Innovatsiooninõukogust. „Sellega saame aidata ettevõtetel ületada idee ja turu vahelist lõhet ning suurendada erasektori rahastamist. Samuti tahetakse programmiga oluliselt tugevdada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõimet,“ selgitas Laarits.
Ühel ettevõttel on võimalik toetust saada kuni 2,5 miljonit eurot, millele võib lisanduda kuni 15 miljoni suurune omakapitaliinvesteering Euroopa Innovatsiooninõukogust. Ettevõtetel on sisuliselt neli võimalust programmist toetust saada: võimalik on taotleda ainult granti, granti esimesena, ainult investeeringut või ka mõlemat: grandi- ja omakapitaliinvesteeringu komponenti koos. „Sellises mahus investeeringu kaasamise võimalus on Eesti ettevõtetele ainukordne. See võimaldab ettevõttel oma toote või teenuse valideerida ning seejärel omakapitaliinvesteeringu toel sellega turule tulla,“ sõnas Laarits.
Kuidas toetust saada?
Selleks, et toetust saada, tuleb läbida kolm etappi: lühi- ja täistaotlus ning paneelintervjuu.
· LÜHITAOTLUS – Esmalt tuleb esitada lühitaotlus, mis aitab ettevõttel hinnata sobivust kiirendisse kandideerimisel. Eelhinnangu saamine lühitaotlusele võtab aega kuni neli nädalat. Vahetult pärast lühitaotluse esitamist ja sellele positiivse eelhinnangu saamist tuleks esitada täistaotlus.
· TÄISTAOTLUS – Täistaotlus keskendub ettevõtte äriplaanile. Täistaotluse ettevalmistamise ajal on ettevõtetel võimalik saada endale valitud mentoritelt (äri)nõustamisteenust.
· PANEELINTERVJUU – Täistaotluse edu korral kutsutakse ettevõte paneelintervjuule. Rõhuasetus on tiimidünaamikal ja sellel, kas koos suudetakse žüriid probleemi püstituses ja lahenduses sellele veenda. Paneelintervjuu läbimise järel algavad läbirääkimised grandi- ja/või investeeringulepingu sõlmimiseks.
· TOETUSE SAAMINE – Üldjuhul läheb taotluse esitamisest kuni toetuse saamiseni aega pool kuni poolteist aastat.
Ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse innovatsiooni rahastuse tiimijuhi Maria Värtoni sõnul on väga oluline esitada oma idee ja projekt selgelt, arusaadavalt ning veenvalt. “Tuleb välja tuua oma idee uuenduslikkus ja tehnoloogiline risk, teisalt näidata ka turule jõudmise plaani ning kindlasti meeskonna võimekust. Üks teema, mida kiputakse unustama või vähetähtsaks pidama, on ka intellektuaalne omand. Kokkuvõttes peab arvestama, et konkurents on tihe, hindamispaneel karm ning kõik projekti puudused tuuakse päevavalgele. Tark on tuua välja, kuidas olemasolevatest puudustest jagu saadakse, mitte neid maha vaikida,“ soovitas Värton. Loe lähemalt SIIT.
