Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga toetati 2022. aastal ettevõtteid kokku 449,8 miljoni euroga. Riigiabist 81,6% maksti välja toetustena, ülejäänud tagatise, maksusoodustuse või riskikapitalina. Samuti anti toetustena 98,9% ulatuses vähese tähtsusega abi, selgus valitsusele täna esitletud Rahandusministeeriumi ülevaatest.
Abi jaguneb kolmeks – riigiabiks, nn kriisiabiks ja vähese tähtsusega abiks. Kogu summast moodustab riigiabi 339,4 miljonit eurot. Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et seekord said kõige enam toetust taastuvenergia tootjad, samuti oli möödunud aastal märkimisväärne osa abist suunatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. „Hea meel on, et võrreldes 2021. aastaga on kasvanud ka riigiabi maht teadus- ja arendustegevuseks, mida 2022. aastal anti kokku 26,4 miljonit eurot. Panustades energeetikasse ja teadusesse, luuakse alus uuele majanduskasvule,“ märkis ta.
Ministri sõnul on riigi tugi ettevõtlusele praeguses finantssituatsioonis eriti oluline. „Tänases keerulises majanduse seisus on igasugune rahasüst vastutsüklilise mõjuga ning otsime püsivalt võimalusi riigi ja Euroopa Liidu vahenditega panustamiseks. Eesti valitsussektori investeeringute tase SKP-sse on üks kõrgemaid Euroopa Liidus ning jääb kõrgeks ka järgneval neljal eelarveaastal,“ rääkis Võrklaev.
Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid AS Elering (20,5% abi kogumahust), Kultuuriministeerium (16,2%) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (14,5%). Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 0,7 protsendipunkti võrra.
2022. aasta ülevaatega saab tutvuda SIIN.
Riigiabi on igasugune valikuline eelis, mida antakse riigi, linna või valla vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Abiks võib olla näiteks toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelev isik sõltumata juriidilisest vormist.
Riigiabi andmiseks esitab avalik-õiguslik asutus või riigi rahastatav asutus (Ettevõtluse Arendamise SA, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex jt) Euroopa Komisjonile riigiabi teatise ning abi saab anda pärast komisjoni lubavat otsust.
Riigiabi moodustab Euroopa Liidu konkurentsipoliitika ühe osa, selle eeskirjad on olulised, et vältida konkurentsimoonutusi, mis tulenevad liikmesriikide sekkumisest teatud ettevõtete toetamiseks. Sellega tagatakse, et konkurents ettevõtjate vahel oleks õiglane ja et nii suured kui väiksemad riigid oleksid võrdsel positsioonil ning ettevõtjad saaks toetada võrdsetel alustel.
Nii tuleb potentsiaalsel abi andjal toetusmeetme kavandamisel analüüsida, kas meede võib sisaldada riigiabi, millisel eesmärgil või millist tüüpi riigiabiga on tegemist ja kas abimeetme tingimused on kooskõlas riigiabi andmise reeglitega.
Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mida ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse tõttu ei moonuta see konkurentsi ja kaubandust ning selle andmisest ei pea Euroopa Komisjoni teavitama.
