Eesti saab perioodil 2020–2027 toetusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest, taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU.
Euroopa Liidu toetused Eestile aastatel 2020 kuni 2027
Eesti saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest aastateks 2021 kuni 2027 toetusi 3,37 miljardit eurot. Toetuse investeeringute eesmärgid on nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ja inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Euroopa Komisjon kiitis partnerlusleppe ja rakenduskava avaneb uues vahekaardis heaks 2022. aasta oktoobris.
Rahale, mille Eesti saab Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest, lisandub ligikaudu 1,42 miljardit eurot toetusi Euroopa Liidu ajutisest taastepaketist Uue Põlvkonna Euroopa (Next Generation EU, NGEU). Suurem osa Uue Põlvkonna Euroopa toetustest tuleb Taaste- ja Vastupidavusrahastust (Recovery and Resilience Facility, RRF).
Taaste- ja Vastupidavusrahastu eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, muuta majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks ning toetada rohe- ja digipööret. Taaste- ja Vastupidavusrahastu toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot. 2021. aastal laekus Taaste- ja Vastupidavusrahastust ettemaksena 126 miljonit eurot. Edaspidi tehakse Eestile väljamakseid 1-2 korda aastas vastavalt Taastekava reformide ja investeeringute edenemisele. Täpsemalt saab lugeda siit avaneb uues vahekaardis.
RePowerEU peatükk (90,4 miljonit eurot) lisati Eesti Taastekavale 2023. aastal. Selle abil kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendatakse biogaasi ja biometaani tootmist ja kasutamist.
Õiglase Ülemineku Fondi (198,9 miljonit eurot) kaudu leevendatakse kliimaneutraalsusele üleminekust tingitud sotsiaalmajanduslikke mõjusid Ida-Viru maakonnas. Umbes 80% rahast kasutatakse majanduse mitmekesistamiseks ja tööjõu ümberõppeks, ülejäänu keskkonna ja sotsiaalse sidususe parendamiseks.
REACT-EU (207,4 miljonit eurot) lisab täiendavad vahendid perioodi 2014-2020 Euroopa Regionaalfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi struktuuritoetustele ning on ellu kutsutud koroonakriisile vahetuks reageerimiseks ja majanduse elavdamiseks, sealhulgas tervishoiusektori võimekuse tõstmiseks, ettevõtluse toetamiseks, tööturuteenuste pakkumiseks ja roheinvesteeringuteks.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD, 63 miljonit eurot) kaudu toetatakse investeeringuid põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks, maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks, keskkonnameetmeid, LEADER programmi tegevusi jne.
Ülejäänud Euroopa Liidu ajutisest taastepaketist Uue Põlvkonna Euroopa täiendavat rahastust saanud fondid on keskse juhtimisega ning nendest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlused Euroopa Komisjonile.
