Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas toetada veel üheksat arenguriikide kliimamuutuseid leevendavat projekti kogusummas ligi 1,5 miljonit eurot.
Eesti roheideed aitavad kliimamuutuste mõjusid leevendada Keenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Pakistanis, Namiibias ja Kasahstanis. Projektid viiakse ellu hiljemalt 2024. aastaks, teatas KIK.
“Kolme aasta jooksul, mil oleme antud toetust jaganud, on huvi olnud suur. Eesti ettevõtete ja ülikoolide jaoks on see hea võimalus arendada ja rakendada oma projekte arenguriikides, näidata end rahvusvahelisel turul ning mis peamine – panustada rohelisemasse ja puhtamasse homsesse,” ütles KIK-i juhataja Andrus Treier pressiteates.
MTÜ Mondo sai toetust ligi 172 800 eurot, et rajada päikesepaneelidega varustatud mobiilsed õppekeskused Keenias asuvas Kakuma pagulaslaagris.
Mechatronic OÜ soovib tutvustada Keenia turul uut tüüpi kaasaskantava energiamahuti kontseptsiooni, et tagada tulevikus katkestusteta elektrienergia tarne süsihappegaase ja muid heitgaase keskkonda eraldamata. Toetuse summaks on ligi 124 900 eurot.
FuseBox OÜ sai toetust ligi 93 800 eurot oma pilootprojektile, mille raames soovib vähendada fossiilkütustel põhinevat elektritarbimist Keenias.
Samuti on Tartu Ülikooli projekt suunatud Keeniasse. Nemad said toetust ligi 179 900 eurot, et koostöös Aafrika partneritega arendada kohalikest orgaanilistest jäätmetest ehk taimevartest, põhust, lehtedest ja muust sellisest ehitusmaterjali.
Defsecintel Solutions OÜ sai toetust ligi 165 200 eurot, et võtta kasutusele Gruusias asuvas Sataplia rahvuspargis metsatulekahjude varajaseks avastamiseks mobiilne ja innovaatiline seireplatvorm.
Gruusiasse on suunatud ka Tallinna Tehnikaülikooli projekt ja selle eesmärgiks on välja arendada tehnoloogiad, mis võimaldavad maksimaalselt kasutada hooajaliselt tekkivaid mandariini pressijääke. Toetuse summaks on 200 000 eurot.
MTÜ Topsiring sai toetust ligi 167 700 eurot ning nemad soovivad Gruusias ja Kasahstanis tööle saada korduvkasutatavate topside ja toitukarpide tootmis- ning kasutussüsteemi.
Systemseparation OÜ projekti eesmärgiks on viia Aserbaidžaani põllumajandussektorisse Trichoderma tehnoloogia, et parendada taime toitainete omastatavust, kaitsta seda patogeenide eest ning edendada täppisväetamise kasutamist. Toetuse summaks on ligi 194 900 eurot.
PowerUp Fuel Cells OÜ sai toetust ligikaudu 150 000 eurot, et viia Pakistani ja Namiibiasse vesinikul töötavaid ja kütuseelemendil põhinevaid elektrigeneraatoreid.
Eelmisel kahel aastal on KIK toetanud enam kui 1,3 miljoni euro eest projekte Bangladeshis, Myanmaris, Grenadas, Gruusias, Alžeerias, Keenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Costa Ricas ja Burkina Fasos ning toetatud tegevuste seas on olnud nii digitaalseid lahendusi kui ka tehnoloogilisi arendusi.
Eelnevatel aastatel rahastatud roheideedest on praeguseks ellu viidud Reverse Resources OÜ projekt, milleks oli rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamine Bangladeshis.
KIK-i projektikoordinaator Ööle Jansoni sõnul valmivad enamus eelmistel aastatel rahastatud projekte selle aasta lõpuks või järgmise aasta suveks. Ta lisas, et juba selle aasta teises pooles on plaanis avada toetuse järgmine taotlusvoor.
“Praegune eriolukord veidi takistab tegevusi. Näiteks on vajalikud seadmed viidud riikidesse, aga hetkel ei saa sinna saata töömehi, kes kohapeal seadmed üles sätiks ja koolitusi läbi viiks. Samas on Eesti ettevõtted edukad erinevate digilahenduste kasutamisel,” selgitas Janson.
Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvooru eesmärk on viia Eestis välja töötatud rohetehnoloogiaalaseid teadmisi arenguriikidesse ning toetada nende suutlikkust ja võimekust.
Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast ehk niinimetatud Rio markeritest.
Taotlusvoorus said osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused.
Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud panustada igal aastal rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse.
