Eile algas ja ühtlasi lõppes korterelamute terviklikule renoveerimisele suunatud toetuse taotlusvoor mahus 80 miljonit eurot. Kõige aktiivsemad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool.
„Kokku esitati eile 212 taotlust mahus 104,7 miljonit eurot. Taotluste pisut suurem vastuvõtt on tavapärane praktika, sest osa taotlusi ei pruugi vastata nõuetele ning on ka neid ühistuid, kes hiljem taotlusest loobuvad, kui ehitushankes pakutud hinnad ei vasta ootustele või võimalustele. Kui vooru eelarve peaks siiski ammenduma, on võimalik seda muuta või leida muid lahendusi, sest renoveerimistoetuste kogueelarve on 330 miljonit eurot,“ kinnitas EASi ja KredExi ühendasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu.
Esimesed taotlused jõudsid süsteemi 27 minutit pärast taotlemisvooru avamist. Kell kolm saadeti sisestamisel olevate taotluste kontaktidele teade ning lisati taotlemise tempokust jälgides taotluskeskkonda info, et voor suletakse kell 17, mil see ka suleti. Eelteade andis kõigile taotluse sisestamist alustanud inimestele piisava ajavaruga märku, et nad saavad poolelioleva taotluse ära esitada. Taotlemine kulges rahulikult, KredExile on laekunud vaid üks kaebus tehniliste probleemide kohta.
Enne eile lõppenud vooru toetati korterelamute terviklikku rekonstrueerimist 2020. aastal. Siis oli vooru maht 71 miljonit, kuid kasutamata jäi 11 miljonit eurot. “Taotluste suur maht oli oodatav, kuna järjepideva rahastuse puudumisel andsime viimati samalaadset toetust kaks aastat tagasi. Toetuseta ei tee terviklikku rekonstrueerimist ükski ühistu. Tehniliste konsultantide ja teiste turuosaliste tagasiside alusel teadsime, et väga paljud tublid ühistud, nii väikesed kui suured, nii linnades kui maapiirkondades on oma ettevalmistused ära teinud ning ootavad ühtviisi tööde tegemiseks toetust,” sõnas Reinsalu.
Kuigi enamik korterelamuid asub Harjumaal, polnud taotlemine sugugi Harjumaa- ja Tallinna-keskne. Linnade võrdluses esitati Tallinnast 12 taotlust, kuid kohe 11 taotlusega järgnes Paide ning 10 taotlusega tulid vooru Viljandi, Võru ja Pärnu. Taotlusi jagus ka Saare- ja Hiiumaale. Maakondadest tuli kõige enam taotlusi Tartumaalt (30), järgnes Viljandimaa (29) ja Lääne-Virumaa (26). Reinsalu hinnangul näitab üle-eestiline aktiivne taotlemine ka maakondlike arenduskeskuste head tööd, kuna arenduskeskused tutvustavad KredExi partneritena renoveerimise kasu ja võimalusi kohapeal.
Ainus maakond, kust taotlusi ei esitatud, oli Ida-Virumaa. „Oleme eelnevate aastate vältel teinud Ida-Virus palju teavitust ja korraldanud arvukalt praktilisi koolitusi, kuid teame oma venekeelsete kohapealsete renoveerimiskonsultantide kaudu, et tervikliku rekonstrueerimise omaksvõtt ning spetsialistide kättesaadavus võtab seal mõnevõrra rohkem aega ning enam ollakse huvitatud osalisest renoveerimisest, mille voor on praegu planeerimisel,“ ütles Reinsalu.
Tabel toetusetaotluste jagunemise kohta maakondade ja linnade vahel.
Keskmine taotletav toetuse summa oli eile lõppenud voorus 494 000 eurot ja keskmine tööde kogumaksumus 1,1 miljonit eurot. Esitatud taotlusi arvestades saab toetuse abil selle vooruga korda ligikaudu 200 kortermaja üle Eesti. Seekord käis taotlemine ajalises järjekorras, et anda võrdne võimalus kõigile neile initsiatiivikatele ühistutele, kes olid eelmisest voorust möödunud kahe aasta jooksul jõudnud kindlale otsusele renoveerida. Edaspidiste voorude kavandamisel saab kaaluda teatud summade broneerimist piirkondadesse, kus kinnisvara väärtus ja sissetulekud on madalamad. Selleks, et broneeritud vahendid ka kindlasti kasutusse läheksid, on planeeritud tugitegevused neile ühistutele, kes seni taotluse esitamist liiga keeruliseks on pidanud. Senine praktika on näidanud, et ainult suuremad toetussummad renoveerimishuvi ei suurenda, vaja on ka erinevaid tugitegevusi, alustades juriidilisest ja tehnilisest nõustamisest kuni taotluse vormi täitmiseni.
Toetust soovivad ühistud peavad taotluse esitamiseks hindama tehnilise konsultandi abil maja seisukorda, koostama projekti lähteülesande esialgse eelarve ja ajakavaga, uurima pangalt lisarahastuse võimalust, saama ühistu üldkoosolekult renoveerimisele rohelise tule ning koostama ehitusprojekti.
Taotluste nõuetele vastavuse hindamiseks annab toetuse määrus aega kuni 60 tööpäeva, kuid KredEx annab esmase tagasiside taotlustele oluliselt lühema aja jooksul. Pärast toetusotsuse saamist teevad ühistud hanked ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks ning kui hind on ühistule sobiv ja laenuotsus olemas, algabki renoveerimine. Toetuse väljamakse taotlusega ei pea ootama kõigi tööde lõpuni, vaid toetust saab küsida jaokaupa vastavalt sellele, kuidas renoveerimisprojekt valmib.
Kogu vabanenud raha, mis tuleb nõuetele mitte vastanud taotluste tagasilükkamisest või ühistute loobumisest, suunatakse järgmisse vooru.
EASi ja KredExi ühendasutus on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.
